PSx2 on projekt, mis uurib kodanikuühiskonna organisatsioonide (VVOde) rolli teaduse ja tehnoloogia arengus. Tähelepanu keskpunktis on kogemused põllumajandusliku biotehnoloogia valdkonnas (GM taimed, toit ja söödad). Biotehnoloogia ei ole mitte ainult üha laienev teadustegevuse valdkond, vaid ka valdkond, mis on oluline sotsiaalsetest seostest arusaamise suurendamiseks; valdkond, milles on hästi jälgitav Euroopa avalikkuse aktiivne tegevus ja avalikkuse varasemast suuremal määral osalemine.
Projektis teevad omavahel koostööd viis kodanikuühiskonna organisatsiooni ning neli teadusasutust, projekti rahastab Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraat.
Projekti peamiseks eesmärgiks on suurendada teadusuuringute sotsiaalset sidusust, edendades avalikkuse osalemist Euroopa teadusuuringute valdkondades.
Projektiga seotud organisatsioonid ja asutused loodavad, et nii projekti läbiviimine kui ka selle tulemused aitavad kaasa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teadusasutuste vahel tõhusama dialoogi ja konstruktiivsema koostöö tekkimisele. Selleks luuakse PSx2 projekti raames teadlastest ja VVOdest koosnev platvorm, mille raames mõlemad osapooled saavad vahetada kogemusi ja teha koostööd kogu projektiperioodi ajal ning loodetavasti ka hiljem.

Projekti erinevate etappide töö-eesmärgid on järgmised:

1. Viiakse läbi arutelu “teaduses osalemise” mõiste ühises defineerimises partnerite vahel, mis aitab selgelt defineerida uuringu keskse teema. Esimesel projekti osapoolte kohtumisel arutatakse, kuidas projektis osalevad VVOd ja teadusasutuste esindajad seda mõistet algselt käsitlevad ning sellise “osalemise” defineerimise võimalikkust. Arutelu raames käsitletakse muuhulgas ka selle mõiste kasutamise tingimusi ja piiranguid.

2. Viiakse läbi Euroopa VVOde tegevuste kvalitatiivne uuring. Uuringu aluseks on andmed, mis kogutakse võimalikult laia VVOde valiku käest ad-hoc intervjuude käigus nendes riikides, kus meie partnered töötavad. Analüüsiks piisavate andmete saamiseks eeldame umbes 100 intervjuu läbiviimist. Uuritakse nende VVOde tegevust avalikkuse teadusesse ja teadusuuringutesse kaasamise suurendamiseks biotehnoloogia-alaste teadusuuringute ja biotehnoloogia reguleerimise valdkonnas, koondades tähelepanu põllumajanduslikule biotehnoloogiale.

3. Kogutakse näiteid kõige efektiivsematest ehk “parimatest praktikatest”, mis suurendavad avalikkuse osalemist teaduse arengus ja teadusuuringutes. Näited leitakse intervjuudest saadud infost VVOde tegevuste kohta. Identifitseeritud parimad praktikad annavad omakorda uue mõõtme arenevale “teaduses osalemise” definitsioonile ning peavad olema edulood või pakkuma välja innovatiivseid lähenemisteid. Kõige efektiivsemate osalemispraktikate analüüsiks viiakse lisaks läbi üksikasjalikumad semistruktureeritud intervjuud. See eesmärk loetakse saavutatuks, kui on detailselt kirjeldatud 5-7 head praktikat, mis hõlmavad analüüsitava teema erinevaid aspekte ning on edasiseks aluseks juhendmaterjali ehk osaleva teaduse ja teaduses osalemise efektiivsete praktikate “Juhendi” koostamisel.

4. Kirjutatakse juhendmaterjal ehk “Efektiivsete osaleva teaduse praktikate juhend”. Juhend eelretsenseeritakse nii võrgustikuliikmete poolt, kui väljaspool võrgustikku olevate osapoolte poolt - nii teaduspartnerite kui teiste identifitseeritud praktikute poolt. Eelretsenseerimisprotsess moodustab olulise aspekti meie pidevas operatiivses dialoogis. Juhendist peaks saama ideede ja meetodite levitamise vahend, mis võib suurendada dialoogi teaduse ja ühiskonna vahel.

5. Levitada analüüsitulemusi projektivõrgustiku sees ning ka laiemale huvirühmade ringile (teised VVOd, teadusasutused, riiklikud ja kohalikud võimud jne). See eesmärk saavutatakse riigisiseste konverentside korraldamisega projekti üldtulemuste tutvustamiseks ja VVOde potentisaalse tegutsemisruumi uurimiseks teadus- ja seadusandluse kontekstis ning juhendi jagamisega kõikidele uuringusse kaasatud VVOdele ning teistele asjahuvilistele.